A Travellerspoint blog

Shoppamisretk Kesk-Aafrikasse

Paar tundi Kongo Demokraatlikus Vabariigis

Meie hotell asub sona otseses mottes kiviviske kaugusel Kongo piirist. Juba teist paeva jalutasime mooda sillast, mis ahvatles teisele poole joge jalutama. Peamiseks takistuseks korged viisahinnad ja Kongo siiski monevorra ebastabiilsem olukord.
Otsustasin siiski ara kaia. Igaks juhuks kaamerat ega muud silmapaistvamat atribuutikat kaasa ei votnud, vahetasin moned kymned tuhanded Ruanda frangid mitme paki Kongo frangi vastu ja asusin Ruanda piirivalvuritega tingima. Ametlik tariif viisa eest Ruandasse tagasi on 60 USDd, parast kauplemist sain kokkuleppele, et nad valjumise templit passi ei loo ja lasevad mu 40 USD eest tagasi riiki, justkui ma poleks ara kainudki. Jalutasin siis yle silla, teisel poolt peatas mind sojavaelase vormis mees ja koigepealt kysis yhe dollari, mille ma ka loomulikult kohe loovutasin. Seepeale saatis ta mu putkasse, kus mult kysiti vaktsineerimispassi ja seletati, et ilma selleta ei saa mingi nipiga Kongosse, isegi mitte muidu tavaliste Kongo trikkidega. Pidin siis tagsi ruandasse jalutama, sest too kollane pass oli mul hotelli jaanud (varem on mult seda kysitud vist ainult Vietnami-Kambodzha piiril). Kaisin siis ara, seekord oli see lihtne, oli tarvis vaid lehvitada kummalgi pool silda olevatele juba tuttavatele mundrimeestele. Tagasi Kongo piirivalves taideti koik vajalikud paberid, see ei votnud rohkem kui pool tundi. Leppisime ka kokku, et passi nad templeid ei loo, sest ruandast valjumise templit mul ju seal ka ei olnud. Piirivalveputka ylem, kes ainukesena seal vormi ei kandnud, oli hommikul voodist tousnud ja pidzhaama selga jatnud, arvas, et jalgsi ma kaugele ei joua ja soovitas auto votta, mida ta ise orgunnida lubas. Kuna hinnaks pakkusid 10 USDd paari-kolmetunnise soidu eest, noustusin ma loomulikult. pea kohe parast piiripunktist valjumist tuututas autojuht signaali ja kolm meest, pooleteiseliitrised bensiini tais kokakooolapudelid napus tormasid meie poole, valasid pudelite sisu paaki ja meie soit jatkus. Ekskursioon oli taielik, muuhulgas nagin ka rohelusse uppunud valget uhkete sammastega villat vaatega jarvele, mis oli loomulikult kuberneri elamu. Uuurisin juhilt, kas siit kuskilt kuulsat kongo maski- ja muud trana ka osta saab ja saingi. Tesite kauplejate hulgas onnestus mul leida ka mees, kes pisut soravamalt inglie keelt oskas, tegemist oli kuninga pojaga, kes vaitis, et kuna nad nyyd on ristiusklikud, ei vaja nad enam vanu woodoo stiilis fetishikujukesi ja oli nous neist moned rahaks tegema.
Tagasitulekul tekkis bpidzhaamakostyymis pealikul siiski soov mu pass ara tembeldada, ma ei saanudki aru, miks. koigepealt loid nad teplid ja kijutasid kuupaevad: sisenemine 22.07 ja valjumine 25.07, siis pidasid pisut aru ja sodisid kuupaevad ikka oigeks. Ruanda piiril olid mehed ylipettunud, et nende kongo kolleegid olid neile siukse tynga teinud ja passi ara tembeldanud ja ei jaanudki mul muud yle, kui ametlikult uus viisa hankida ja takkajargi ka ruandast valjumise tempel saada

Posted by raintamm 11:21 Archived in Rwanda Tagged business_travel Comments (1)

Cyangugu

Ja homme kaubalaevaga üle Kivu järve

sunny 28 °C
View Uganda & Rwanda on tarmo's travel map.

rwanda_map.JPG

Täna hommikul ärkasime esimest korda kukkede kiremise peale (mis meid eriti ei häirinud) ning seejärel lôplikult selle peale, et akna taga panid ehitustöölised oma kassetmaki täiega käima ja misiganes oli puudu maki poolel oli rohkem kui küllaga kompenseeritud kôlaritega. Tänaseks oleme siis jôudnud väiksesse külla nimega Cyangugu, Kongo piiri ääres - meie hotellist on piirini 50 meetrit.

rw 002.jpg

Aga korraks tagasi eilsesse päeva. Load saime vastu kôiki kartusi vägagi lihtsalt ning enne ärasôitu otsustasime veel kiirelt käsitööturult läbi minna. Poolel teel sinna, just sel hetkel, kui olime lootust kaotamas, et me selle üles leiame, kohtusime tänaval kahe Kongo tüübiga, kes meid nähes kibekiirelt oma suured maske, kujusid ja muud träna täis kilekotid teepervele lahti pakkisid. Môningase arutamise peale leidsime ühiselt, et targem on minna tema juurde, kus tal oli veel palju palju samasugust kola ja seal veidi tôsisemalt kaupa teha. Tüübi "pood" oli tôepoolest paksult igasugust kohati päris muuseumi-kvaliteediga Kongost pärit kaupa täis ning ca. pooletunnise kauplemise peale lahkusime sealt üheskoos nii umbes 100 dollari vôrra vaesemana ja paari suure koti vôrra rikkamana ning üsna pea olimegi juba jälle bussis ja teel Butare poole.

Butare on Rwandale sama, mis Tartu Eestile - seal on riigi suurim, ca. 10,000 üliôpilasega ülikool. Kohale jôudes oli kell umbes 3 ning peamiselt Toomase initsiatiivil viskasid Rain ja Toomas kotid selga ja jalutasid edasi Cyangugu bussi peale, kui meie Helelyniga jäime ööseks Butaresse, plaaniga järgmisel hommikul neile järgi sôita.

rw 001.jpg

Veetsime Butares väga rahuliku ja unise pärastlôuna, peamiselt raamatuid lugedes ja järgmisel hommikul astusime taas bussile. Cyangugu on selgelt väiksem paik ning see kajastus bussiga seoses kahest aspektist - esiteks pandi buss seekord ikka nagu kord ja kohus inimesi täis (none of that one person per seat crap) ja teiseks oli see vist esimene kord kui me nägime bussi, millel polnud kôlareid. See viimane asjaolu osutus hiljem päris oluliseks: nimelt vast kuskil nii poole tee peal vôtsid kaks tüdrukut kuskil bussi eesotsas laulu üles ning mône kilomeetri möödudes oli nendega ühinenud kogu ülejäänud buss ja me sôitsime natuke nostalgilise mitmehäälse laulu saatel läbi lausa klisheelikult päris-Aafrika moodi rohelise dzhunliga kaetud mägede Kongo piiri poole.

rw 003.jpg

Cyangugu on väike unine linnake Kivu järve ääres ning Kongosse on siit tôepoolest kiviga visata. Elame väikses, naeruväärselt odavas Fransiskaani ordu vôôrastemajas, kus nunnad juhivad showd (Toomas toob hôlma all ôlut sisse ja joob seda salaja).

Täna hommikul otsustas Rain siis, nagu varem öeldud, vaatamata arvestatavale väljaminekule siiski Kongos ära käia - enne seda aga käisime kohalikus väikses sadamas uurimas väljavaateid homme järve mööda Gisenyi suunas edasi saada. See osutus üsna vaevaliseks ettevôtmiseks - püüdsime Rainiga kahepeale oma prantsuse keele riismeid kokku kraapida ja suurele hulgale uudistama kogunenud sadamatöölistele selgeks teha, mida me tahame - muuhulgas ei suutnud me kumbki meenutada kuidas on prantsuse keeles "laev" ja "homme". Tundub, et vaatamata sellistele pisikestele puudujääkidele saime siiski kôik korda ning homme hommikul kell 7 ootab meid selleks ajaks juba Kongost tulnud kohvikotte täis laetud pisike puust kaubalaev, mis peaks ca. 9 tunniga siit Gisenysse jôudma. Vôi vähemalt on selline meie versioon asjast, eks homme selgub, kuidas nemad sellest aru said. Aga what could possibly go wrong?

rw 004.jpg

Lehvitasime kolmekesi Raini Kongo poole teele ja sôitsime ise üles linna homseks toidu- ja joogivarusid täiendama. Teel kohalikku supermarketisse nägin ma lôpuks seltskonda kohalikke mehi igisorot (kohalikku mancala versiooni) mängimas ja seni kuni Helelyn ja Toomas poes käisid olin mina suutnud juba kogu seltskonnaga sôbruneda ja paar esimest mängu kiirelt kaotada. Asi lôppes sellega, et ma jalutasin oma uue sôbra Mbarushimana Qudrat Saidiga käsikäes tema juurde koju (mille puhul ta naine kiirelt tagaruumis pidurôivad selga pani), üheskoos vaatasime läbi kôik fotoalbumid ja tegime kogunenud inimestega kôikvôimalikes konfiguratsioonides koos pilte. Helelyn pidi vastama ohtratele ja pôhjalikele küsimustele selle kohta, kuidas kôige paremini valget naist endale abikaasaks saada. Veidi hiljem aitas Qudrat meil leida mingi teise kohaliku tüübi, kelle igisoro-laua ma 5,000 frangi eest ära ostsin, peale mida käisime korra veel hotellist läbi ja läksime siis suurte sôprusavalduste saatel siin internetikohas lahku, kindlate lubadustega üksteisele kirjutada.

Homme siis jälle teele ja järgmist korda kirjutame teile loodetavalt juba Ruhengerist.

Posted by tarmo 11:05 Archived in Rwanda Tagged family_travel Comments (0)

Otse politseijaoskonnast

Niungwe Rahvuspqrgiskaigu jarelhyye

Tulime Toonasega just politseijaoskonnast; kus klaarisime eilse paeva arveid. Algas siis lugu eile hommikul. Otsisime autot, et soita rahvusparki, nii ca 50 km. Seal on need oiged vihmametsad. Leppisime kyll justkui koiges kokku, aga nagu see erinevates keeltes purssimisega on, ikka jaab moni detail segaseks. Nii laksimagi autojugiga vaidlema, saatsime ta minema ja haaletasime edasi. Saime esimese auto peale. Austraallased, mees valge, naine must, ruandalane, 11 aastat tagasi UNi poolt Austraaliasse viidud parast siinset madinat.
Park oli dzhungel mis dzhungel.
Tagasi jalle haaletasime, seekord ruandalased, kes soitsid kongosse toole. Yks neist meestest, elektrijaama okonomist, yhines meiega ohtusoogiks. Oli vaga tark mees, pildus fakte nagu kuulipilduja ja pidas meile poliitagitatsiooniteemalisi loenguid.
Tana ilmusid me hotelli juurde nood eilsed autotyybid, kellega siis yritasime esialgu isekeskis eilseid arveid klaarida, aga otsustasime yheskoos politseisse minna, et meil oleks huvitavam ja otsus oiglasem. Leppisimegi parast tunnist seletamist inglise, prantsuse ja kinyorwanda keeles unbes kolmveerandi peal kokku ja lahkusime parast protokolli koostamist sobralikult. Hiljem nagime, et osa tasust laks ka politseiylema taskusse, oiglase otuse eest ilmselt.

Posted by raintamm 11:01 Archived in Rwanda Tagged tips_and_tricks Comments (0)

Teine päev, teine riik

semi-overcast 25 °C
View Uganda & Rwanda on tarmo's travel map.

Tore on jälle tagasi Aafrikas olla. Teeääred on täis kanu, kitsi ja väikseid lapsi, kes heledate taldade välkudes bussile järgi jooksevad (lapsed siis, mitte kanad ja kitsed). Kuiv periood on täies jôus - kôik kohad on punast tolmu täis ja rohi on kollaseks tômmanud.

Kohale jôudsime ilma sekeldusteta ja Entebbe lennujaamas osutus viisa saamine lihtsamaks, kui me oleks osanud unistada - riigi nime lugedes ei kerkinud ükski kulm ja napp tund aega peale maandumist olime värvast väljas, kus meid ootas must mees, väike tükk paberit näpus, millele oli harilikuga kirjutatud Lahe säga on, mina kauplesin 35 peale alla, eks te vaadake ise mida teete. Toomas

ug 005.jpg

Taksojuht ja ühtlasi hinnakokkulepe oli seega olemas ning poole tunni pärast koputasime juba Kampalas Hotel Fiancee toa uksele, kust hüppas välja poolpaljas ja unesegane Toomas, kes teel ukseni oli tervituseks kaasa haaranud kolm pool-jahedat kohalikku ôlut. Sellega oli meie 24 tundi kestnud sôit selleks korraks läbi ning peale pôgusat dushi jalutasime kesklinna Great Wall-i nimelisse hiina restorani sööma, peale mida oligi aeg juba sealmaal, et tagasi hotelli liikuda. Rain ja Toomas otsustasid seejärel veel kohalike olude ja inimestega lähemalt tutvuma minna (millest on nad ise ilmselt palju paremas positsioonis lähemalt rääkima :), kui meie Helelyniga keerasime magama, et hommikul juba kella üheksase Kigali bussi peale jôuda.

Eile, just enne meie saabumist oli Kampalas aset leidnud suurem meeleavaldus peatselt saabuva demokraatia toetuseks - nimelt tuleb Ugandas järgmisel nädalal referendum, kus inimesed saavad valida, kas muuta Uganda poliitiline süsteem avatuks erinevatele poliitilistele parteidele. Vana hea Aafrika tava kohaselt läksid inimesed oma meelt avaldades veidi hoogu ning tänane "New Vision" ütles eilseid sündmusi kokku vôttes lakooniliselt järgmist: Calm was restored after several people had been pounded with batons. Lôpp hea, kôik hea.

ug 006.jpg

Tänane bussireis venis lubatud 7-8 tunnist oodatult mônevôrra pikemaks, kuid oli muidu küll igati mugav ja ladus. Kella seitsmeks olime Kigalis ja nüüd, peale ôhtusööki hakkab vaikselt jälle uni peale tulema :). Homme hommikul ootab meid ees jalutuskäik Tourist Office-isse, kus meid kardetavasti ja väga tôenäoliselt oma telefoni teel tehtud reserveeringu jutu peale lihtsalt välja naerdakse. Igatahes on meil plaan sealt hankida load mägigorillade külastamiseks ning juhul, kui see plaan osutub edukaks, juba homme taas Kigali punane tolm saabastelt pühkida, vahelduseks veidi bussiga sôita ja ôhtuks Kongo piiri ääres Ruhengeris olla, et sealt siis esmaspäeva varahommikul hakata mäkke rühkima. Ja eks siis paistab, mis edasi.

Posted by tarmo 12:03 Archived in Rwanda Tagged round_the_world Comments (1)

Kampala klubielu

neljapaeval, st keset nadalat

Koht tais soodud olime hetkeks kahevahel, kas reisivasimust valja magama hakata voi pisut ohtust pealinna melu uurida. Otsustasime siiski viimase kasuks, sest teadsime ju ette, et jargmisel paeval tuleb pea kogu valge aja bussis veeta, et ohtuks Ruandasse jouda. ja bussis on ju alati hea uni.
Niisiis leidsime (edaspidi on selles kirjajupis meie all silmas peetud Toomast ja Raini), et tuuri tuleks alustada klubist nimega Half London. sinna joudmiseks kauplesime kaks mopeedi, kes poole tee peal tankima pidid. siin soidavad koik tyybid paari tilga kytusega paagi pohjas ja kui tousu peal mootor seisma jaab, paluvad reisijal ratta seljast maha tulla, puhuvad mingisse torusse, et monedki meetrid edasi soita ja siis vaba hooga otse bensukasse.
Half Londonis pidavat olema agedaim kohalik laiv muusika, mis sel neljapaeval tahendas karaokeohtut. siin ise laulma ei pea vaid lihtsalt imiteerima laulmist, voib ka rahva hulgast suvalisi vooraid inimesi lavale tirida ja nendega siis jalalt jalale tammuda ja pisut suud maigutada.
Me vaatasime seda shoud baaripukkide otsast pealt, kui kaks tydrukut ennast meie lahedal sisse seadsid deklareerides, et nad tahavad lihtsalt sobrad olla (seda lubadust sai neile mitu korda meelde tuletatud). Tydrukud vaitsid end olevat parit Sudaanist ja olid tulnud lihtsalt sopradele kylla. saimegi sopradeks, st meie ostsime neile olut ja nemad tegid meile ekskursiooni ooklubidesse, juba ette hoiatades, et nendes klubides "ladies will love you". Tahelepanu puuduse all me kannatama ei pidanudki, aga suurematest sekeldustest aitasid meid ara hoida me sobrad, kes meiesuunalist suuremat huvi taheldades sekkusid ja ligitikkujad meist omaniku zhestidega eemale peletasid. Kohalike hulgas palvisid isearanis suurt imetlust meie ninad, need pidavat olema vaga vaikesed (neil ju sellised laiad poksijate stiilis).
Ohtu lopetuseks vahetasime telefone, st seekord mitte numbreid vaid aparaate. Nimelt hakkas mu telefon meeldima yhele meie sopradest ja tegimegi kaupa Nokia Nokia vastu. Nyyd ta siis pusib eestikeelse menyy kallal, mu uus telefon oli onneks juba ingliskeelne.

Posted by raintamm 12:00 Archived in Uganda Tagged women Comments (0)

Teel

Vahepeatus Addis Abebas

overcast 16 °C

Nii umbes 20 tundi peale teeleasumist oleme nüüd kolmekesi (s.t. Helelyn, Rain ja mina) jôudnud môneks tunniks Etioopia pinnale. Temperatuur on siin üllatavalt jahe ja kôik kohalikud mehed käivad ringi stiilsetes mustades vôi pruunides nahktagides. Toomas peaks kôigi eelduste kohaselt juba Entebbes olema, et meiega siis ôhtul hotellis kokku saada.

Lend Etioopia Airiga läks väga mugavalt ja peamiselt suurema magamise tähe all - muuhulgas on sellel lennufirmal kahtlemata kôige dramaatilisema häälega sisseloetud kohalikus keeles security announcemendid mida vähemalt mina kunagi kuulnud olen ning nende keelt pannakse kirja märkidega, mis paistavad välja nagu midagi JRR Tolkieni raamatutest. Maandumisel oli väike kodak moment - maandumisraja ääres vedeles keskelt pooleks murdunud Boeingu vrakk. Aga meil läks, nagu näha, kôik hästi ja nüüd juba eeldatavalt vähem kui tunni aja pärast lahkume siit (vahepeatusega Nairobis) Uganda suunas, kus peaksime maanduma millalgi peale kella nelja pealelôunat.

Kuulmiseni siis, ja loodame, et meil siin läheb tasapisi soojemaks.

Posted by tarmo 01:46 Archived in Ethiopia Tagged transportation Comments (1)

(Entries 7 - 12 of 13) « Page 1 [2] 3 »