A Travellerspoint blog

Rwanda

Kukesupp ja kitsenäts

overcast 22 °C

Tervisi siis sedakorda juba Ruhengerist. Tulime praegu just kohalikust söögikohast, Restoran Rapide (kus termosetäie vee soojaks ajamine vôttis ettekandja hinnangul 15 ja tegelikkuses vast nii 20 minutit). Rain tellis seal menüüst bouillon de poulet ja sai hernesuppi, meie kolmekesi otsustasime brochettes de Chevre garni ja saime kitsenätsu - vardas küpsetatud kitseliha mis jäi koledal kombel hambusse kinni. Aga kôhud said vähemalt täis.

Täna oli siis päev, kui me gorilladel külas käisime. Eile ôhtul kohtusime ühe Belgia poisiga ning otsustasime rahvusparki minekuks transporti jagada. Hommikul oli äratus kella 5 paiku ning päiksetôusuks olime 12 km kaugusel Virunga rahvuspargi peakorteris. Rwanda poolelt on vôimalik külastada nelja erinevat gorillade gruppi, suuremate juurde pääseb päevas 8 inimest, väiksemate juurde 6. Neist kôige suuremas, Susa grupis, on 35 gorillat - aga seal on konks: Susa grupp on ühtlasi ka kôige raskemini ligipääsetav. Kui teiste gruppideni jôudmiseks läheb pargi peakorterist vast nii maksimaalselt tund, siis Susani pääsemine on sageli kuni 4-tunnine rühkimine mööda Karisimbi vulkaani nôlvu, üle 3,000 meetri kôrgusele. See kôik kôlas nagu mesi meie kôrvadele ja seega tegime kôik endast oleneva selleks, et me oleksime järjekorras esimesed. Nii ka läks ja kella poole üheksaks, peale tunniajast rappumist mööda kohalikke külavaheteid, olime oma päevase matka algpunktis, vôtsime kotid selga ja asusime teele. Meie kaheksane grupp sisaldas lisaks neljale teile juba tuttavale reisijale veel eile kohatud Belglast, hilises keskeas Kanada paari ja 63-aastast valehammaste, pingutatud näonaha ja ulja nokamütsiga Tom-i, from Fort Lauderdale, Florida. Ja temast tuleb meil veel lähemalt juttu.

rh 003.jpg

Matk kulges üsna järsult ülesmäge kuid suhteliselt rahulikus tempos, väikeste hingamispausidega iga 10-15 minuti tagant. Vaatamata oma soliidsele eale pidas Tom Floridast väga vapralt vastu ning püsis meie (kui vast Toomas välja arvata) muidu ju üsna noore ja kobeda seltskonnaga ilusti kaasas. Umbes tunni ajaga jôudsime metsa piirini ja see oli tôesti TIHE. Meie giid oli pidevalt ühenduses juba varem metsa läinud trackeritega, kes meile walkie-talkie kaudu iga natukese aja tagant gorillade plaanidest teada andsid. Nagu lubatud, vôttiski nendeni jôudmine veidi rohkem kui neli tundi (asja ei teinud lihtsamaks tôsiasi, et gorillad olid otsustanud kogu aeg liikuda ja seda mitte meie suunas). Kümmekond minutit peale keskpäeva hakkas eestpoolt kostma üksikuid raksatusi, mille peale meiega kaasasolnud kaks muidu väga laisa ja osavôtmatu ilmega sôdurit silmnähtavalt elavnesid ning silmi pungitades ja pöialt tôstes selgelt märku andsid, et tôe hetk on ligi jôudmas. Mône hetke pärast kohtusimegi trackeritega, kelle hoole alla me oma seljakotid jätsime, siis veel hetk joomiseks ja fotoaparaatide valmisseadmiseks ning siis algaski meie tund aega koos mägigorilladega.

rh 004.jpg

Peale seda, kui meie giid oli esimese silverbackiga (täiskasvanud isane gorilla) môningase röhkimise ja mômisemisega kokkuleppe saavutanud, laskusime nôlva mööda väiksesse orgu, kus igast pôôsast ja bambusepuhmast vaatas välja gorilla vôi paar. Nüüd aktiveerus äkitselt ka Tom Floridast, kes püüdis end iga gorilla ette istuma sättida, nii et giid saaks temast nii video kui paar pilti teha. Muuhulgas suutis ta suure sebimise käigus ülaltoodud pildil olevast silverbackist välklambiga pilti teha - asi mille kohta nii kôik guidebookid kui ka rangerid ühehäälselt väidavad, et see EI OLE tark tegu. Môni hetk peale välku, kui Tom Floridast just agiteeritult kôigile kes kuulata viitsisid seletas, et see oli täiesti kogemata, ajas see suur, ligi 200-kilone gorilla end rahulikult jalule, suundus otse meie grupi poole, rühkis mind riivates korraga väga ehmunud inimeste vahelt läbi, haaras möödaminnes Florida Tomi vasakust käsivarrest kinni ja viskas ta matsuga vastu maad. Ja jalutas seejärel rahumeeli pôôsastesse, rangerid ja sôdurid naerust lämbumas. Peale esimest ehmatust ja pükste kuivamist sattus Tom Floridast juhtunust kohutavasse vaimustusse, rääkis segast juttu near death experience-st ja sättis end järgmiste gorillade ette istuma, valehambad säramas ja sôrmed victory-märki näitamas. Muidugimôista päädis see sellega, et VEEL üks gorilla jooksis tast mürinal üle - asjaolu mis Florida Tomi vaimustust ainult suurendas.

Meie tund sai läbi enne kui ta jôudis alatagi ja peale paari küpsist ja peotäit belglase kotist leitud kuiva müslit asusime tagasiteele. Kuigi tema ees jalutas giid ja kaks porterit suutis emotsionaalselt laetud ja tasapisi veidi väsima hakkav Tom Floridast kahel korral giidi silmist kaotada ja vale rada mööda minema koperdada. Paari tunniga jôudsime siiski kôik ônnelikult alla oma sôiduvahenditeni ning tund hiljem olime juba tagasi Ruhengeris.

Kokkuvôttes tuleb öelda, et tänane päev ületas meie kôikide ootused - olime valmis selleks, et näeme paari gorillat pimedas metsas ja saame neist paremal juhul paar väriseva käega tehtud telefotot. Tegelikkuses jalutasime koos kogu 35-pealise Susa grupiga praktiliselt ôlg-ôla kôrval tund aega mööda dzhunglit - loomaaias gorilla nägemisest oli see elamus ca. 4.6 parseki kaugusel.

Homme on kavas siit taas liikuma hakata, ilmselt tagasi Ugandasse. Plaan on proovida nôusse rääkida neli kohalikku mootorratta-taksot, et siis nendega piir ületada ja siit ca. 70 kilomeetri kaugusel asuva Bunyoni järve äärde jôuda. Kuidas see meil ônnestub, kuulete aga järgmisel korral.

Posted by tarmo 10:21 Archived in Rwanda Comments (1)

Brown Girl in the Ring

Three Men in a Tub

semi-overcast 24 °C

Need, kes on meie eelmisi sissekandeid usinalt lugenud, teavad, et Rain yhel ilusal hommikul kiusatusele jarele andis ja yksi Kongos ara kais. Kuna meie lugejatelt on laekunud etteheiteid sellise motlematu kaitumise osas, on Rain lubanud edaspidi enam mitte ylejaanud reisiseltskonnast eemalduda ning et te moistaksite kui tosiselt ta oma lubadust votab, yks illustratsioon:

rh 001.jpg

Aga nyyd siis veidi sellest, mis juhtus vahepeal. Kuna viimasest kirjutamisest on mitu paeva moodas, vois lugejatele jaada mulje, et hulbime siiani koos kohvilaadungiga kuskil keset Kivu jarve.
Eile hommikul olime Cyangugu kaubasadamas kell 7 kohal - just nii, nagu kokkulepitud. Juba sadama suunas maest alla laskudes tuvastasime distantsilt, et "meie" laevale polnud midagi peale laetud, paadininas tukkus vaid kaks neegrit. Sadamas oli see eest yks teine alus, kuhjaga tyhja taarat tais ja see pilt sisendas meile optimismi.

Seda kyll paraku vaid kuni selle hetkeni, kui leidsime sadama pealt yhe mehe, kes prantsuse keelt raakis. Ilmnes, et Rain ja Tarmo polnudki nii valesti eilsest jutust aru saanud, kehtisid nii "laev", "homme", "Gisenyi" kui ka "kell 7", aga sellise vaikse erinevusega, et meie ees loksuv laadungiga kaubalaev, mitte ei "lahkunud" kell 7, vaid oli kell 7 "saabunud"...Close enough!
Ilmekalt zhestikuleerides suutsime edasise kommunikatsiooni kaigus valja selgitada, et meil siiski polnud mingit lootust sel paeval yhegi aluse peale saada ja jargmine laks alles homme. Aga see oli meie jaoks liiga hilja, sest jargmise paeva hommikul kell 7 pidime juba Ruhengeri Tourist Office'i ees seisma, valmisolekuga gorillasid otsima minna.

Kasutasime oma viimast voimalust tyytust bussireisist paaseda ja proovisime helistada koigile guidebook'is antud mootorpaadi "agentidele", kuid ykski number ei vastanud. Nii ei jaanudki muud yle, kui kurvalt tunnistada, et meie kindlasti-vaga-meeldejaav laevareis kukkus labi, ja lonkida kurvalt bussijaama.
Kusjuures me olime nii elavalt ette kujutanud, kuidas laevareisi alguses kapten meile selgel ja kolaval haalel instruktsioone jagab juhuks, kui peaks mingi eriolukord tekkima - "paastevestid leiate oma istme alt" ja "eriolukorras laskuge ykshaaval rahu sailitades liugteed mooda vette" jne.

Otseteed Cyangugust Gisenyisse peavad isegi kohalikud talumatult halvaks ja sellistesse motteavaldustesse tuleb sellistes riikides, kus me hetkel viibime, vaga tosiselt suhtuda. Seetottu olime sunnitud ette votma kilplaslikult pika tee - siinkohal on abiks kaardi pealt jarje ajamine - Cyangugu-Butare-Kigali-Ruhengeri, mis koos ymberistumistega kestis ligi 8 tundi. Kindlasti on teie hulgas nyyd neid, kes sellesse yleolevalt suhtuvad - mis see 8 tundi siis ara ei ole! Ilmestamaks olukorda kujutage ette, et te olete marsas ja koikidel kohtadel istub yks inimene - meie maal teeb see koos juhiga kokku 12 inimest. Me suutsime oma sama suurusega marsas kokku lugeda 21 inimest :)

Bussireisi meenutades on sellel sissekandel ka selline nimi nagu see on - nimelt kuulasime terve tee Cyangugust Kigalisse Boney M'i! "Ra-ra-rasputin" ja "Daddy Cool" ja kogu ylejaanud kullavaramu. Ruanda magede vahel paksult tais tuubitud marsas kihutades oli see nii absurdne kooslus, et me ei suutnud muud kui sydamest naerda.

Bussireisi kontekstis tahaks veel yhe asja ara mainida, mis siin kontinendil nii yllatavalt teistmoodi on - selles marsas nagime esimest aafrika last, kes nuttis. Kusjuures mitte ei karjunud ega jonninud, vaid tihkus vaikselt nutta. Ja markimisvaarne on see seetottu, et aafrika lapsed lihtsalt ei nuta! Me oleme neid nainud koige voimatumates poosides ja olukordades ja olenemata vanusest on nad alati vaiksed ja vagurad.

Aga et te ei arvaks, et oleme kuskil jumala poolt hyljatud maailmanurgas, peame vajalikuks ara markida, et viibime siin samaaegselt koos paljude teiste tahtsate inimestega. Meiega yhel ajal on nii Ugandas kui Ruandas naitleja Don Cheadle, kes siin filmi "Hotel Rwanda" promob, ysna pea on Ugandasse saabumas ka Brad Pitt ja Angelina Jolie. Sel ajal, kui meie Cyangugus olime, kylastas Ruanda pealinna Bill Clinton.

Toimus veel yks oluline syndmus, mida ka kohalikud ajalehed on ohtrasonaliselt kiitnud. Nimelt sai senisest Ruanda rahandusministrist Aafrika Arengupanga president. Selle syndmuse ja Clintoni visiidi puhul kubisevad lehed onnesoovidest. Moned naited: Kohvifirma Rwandex kuulutab yle lehekylje: Congratulatory Message. The shareholders , President of the Board, The Management Board, and the entire Staff of Rwandex congratulate Hon: Donald Kaberuka upon his election as the president of the African Development Bank. We wish him the best at ADB. Samasugused lehekyljesuurused tervitused on suunatud ka Bill Clintonile. Nendele meestele suunatud onnitlused katavad ajalehe 34 lehekyljest tervelt 8. Karta on, et see on alles algus, Brad ja Angelina on ju alles siiapoole teel.

PS. teadmiseks neile, kes ei ole sellist funktsiooni travellerspointi lehelt veel leidnud, on seal siiski olemas "subscribe" valik lehe yleval paremas nurgas. Registreerige ennast ara ja elektroonikud teevad juba uute uudiste ilmumise teatamise too ise ara ja te ei pea kogu aeg kaima meie blogi tshekkamas.

Posted by helelyn 10:18 Archived in Rwanda Comments (0)

Shoppamisretk Kesk-Aafrikasse

Paar tundi Kongo Demokraatlikus Vabariigis

Meie hotell asub sona otseses mottes kiviviske kaugusel Kongo piirist. Juba teist paeva jalutasime mooda sillast, mis ahvatles teisele poole joge jalutama. Peamiseks takistuseks korged viisahinnad ja Kongo siiski monevorra ebastabiilsem olukord.
Otsustasin siiski ara kaia. Igaks juhuks kaamerat ega muud silmapaistvamat atribuutikat kaasa ei votnud, vahetasin moned kymned tuhanded Ruanda frangid mitme paki Kongo frangi vastu ja asusin Ruanda piirivalvuritega tingima. Ametlik tariif viisa eest Ruandasse tagasi on 60 USDd, parast kauplemist sain kokkuleppele, et nad valjumise templit passi ei loo ja lasevad mu 40 USD eest tagasi riiki, justkui ma poleks ara kainudki. Jalutasin siis yle silla, teisel poolt peatas mind sojavaelase vormis mees ja koigepealt kysis yhe dollari, mille ma ka loomulikult kohe loovutasin. Seepeale saatis ta mu putkasse, kus mult kysiti vaktsineerimispassi ja seletati, et ilma selleta ei saa mingi nipiga Kongosse, isegi mitte muidu tavaliste Kongo trikkidega. Pidin siis tagsi ruandasse jalutama, sest too kollane pass oli mul hotelli jaanud (varem on mult seda kysitud vist ainult Vietnami-Kambodzha piiril). Kaisin siis ara, seekord oli see lihtne, oli tarvis vaid lehvitada kummalgi pool silda olevatele juba tuttavatele mundrimeestele. Tagasi Kongo piirivalves taideti koik vajalikud paberid, see ei votnud rohkem kui pool tundi. Leppisime ka kokku, et passi nad templeid ei loo, sest ruandast valjumise templit mul ju seal ka ei olnud. Piirivalveputka ylem, kes ainukesena seal vormi ei kandnud, oli hommikul voodist tousnud ja pidzhaama selga jatnud, arvas, et jalgsi ma kaugele ei joua ja soovitas auto votta, mida ta ise orgunnida lubas. Kuna hinnaks pakkusid 10 USDd paari-kolmetunnise soidu eest, noustusin ma loomulikult. pea kohe parast piiripunktist valjumist tuututas autojuht signaali ja kolm meest, pooleteiseliitrised bensiini tais kokakooolapudelid napus tormasid meie poole, valasid pudelite sisu paaki ja meie soit jatkus. Ekskursioon oli taielik, muuhulgas nagin ka rohelusse uppunud valget uhkete sammastega villat vaatega jarvele, mis oli loomulikult kuberneri elamu. Uuurisin juhilt, kas siit kuskilt kuulsat kongo maski- ja muud trana ka osta saab ja saingi. Tesite kauplejate hulgas onnestus mul leida ka mees, kes pisut soravamalt inglie keelt oskas, tegemist oli kuninga pojaga, kes vaitis, et kuna nad nyyd on ristiusklikud, ei vaja nad enam vanu woodoo stiilis fetishikujukesi ja oli nous neist moned rahaks tegema.
Tagasitulekul tekkis bpidzhaamakostyymis pealikul siiski soov mu pass ara tembeldada, ma ei saanudki aru, miks. koigepealt loid nad teplid ja kijutasid kuupaevad: sisenemine 22.07 ja valjumine 25.07, siis pidasid pisut aru ja sodisid kuupaevad ikka oigeks. Ruanda piiril olid mehed ylipettunud, et nende kongo kolleegid olid neile siukse tynga teinud ja passi ara tembeldanud ja ei jaanudki mul muud yle, kui ametlikult uus viisa hankida ja takkajargi ka ruandast valjumise tempel saada

Posted by raintamm 11:21 Archived in Rwanda Tagged business_travel Comments (1)

Cyangugu

Ja homme kaubalaevaga üle Kivu järve

sunny 28 °C
View Uganda & Rwanda on tarmo's travel map.

rwanda_map.JPG

Täna hommikul ärkasime esimest korda kukkede kiremise peale (mis meid eriti ei häirinud) ning seejärel lôplikult selle peale, et akna taga panid ehitustöölised oma kassetmaki täiega käima ja misiganes oli puudu maki poolel oli rohkem kui küllaga kompenseeritud kôlaritega. Tänaseks oleme siis jôudnud väiksesse külla nimega Cyangugu, Kongo piiri ääres - meie hotellist on piirini 50 meetrit.

rw 002.jpg

Aga korraks tagasi eilsesse päeva. Load saime vastu kôiki kartusi vägagi lihtsalt ning enne ärasôitu otsustasime veel kiirelt käsitööturult läbi minna. Poolel teel sinna, just sel hetkel, kui olime lootust kaotamas, et me selle üles leiame, kohtusime tänaval kahe Kongo tüübiga, kes meid nähes kibekiirelt oma suured maske, kujusid ja muud träna täis kilekotid teepervele lahti pakkisid. Môningase arutamise peale leidsime ühiselt, et targem on minna tema juurde, kus tal oli veel palju palju samasugust kola ja seal veidi tôsisemalt kaupa teha. Tüübi "pood" oli tôepoolest paksult igasugust kohati päris muuseumi-kvaliteediga Kongost pärit kaupa täis ning ca. pooletunnise kauplemise peale lahkusime sealt üheskoos nii umbes 100 dollari vôrra vaesemana ja paari suure koti vôrra rikkamana ning üsna pea olimegi juba jälle bussis ja teel Butare poole.

Butare on Rwandale sama, mis Tartu Eestile - seal on riigi suurim, ca. 10,000 üliôpilasega ülikool. Kohale jôudes oli kell umbes 3 ning peamiselt Toomase initsiatiivil viskasid Rain ja Toomas kotid selga ja jalutasid edasi Cyangugu bussi peale, kui meie Helelyniga jäime ööseks Butaresse, plaaniga järgmisel hommikul neile järgi sôita.

rw 001.jpg

Veetsime Butares väga rahuliku ja unise pärastlôuna, peamiselt raamatuid lugedes ja järgmisel hommikul astusime taas bussile. Cyangugu on selgelt väiksem paik ning see kajastus bussiga seoses kahest aspektist - esiteks pandi buss seekord ikka nagu kord ja kohus inimesi täis (none of that one person per seat crap) ja teiseks oli see vist esimene kord kui me nägime bussi, millel polnud kôlareid. See viimane asjaolu osutus hiljem päris oluliseks: nimelt vast kuskil nii poole tee peal vôtsid kaks tüdrukut kuskil bussi eesotsas laulu üles ning mône kilomeetri möödudes oli nendega ühinenud kogu ülejäänud buss ja me sôitsime natuke nostalgilise mitmehäälse laulu saatel läbi lausa klisheelikult päris-Aafrika moodi rohelise dzhunliga kaetud mägede Kongo piiri poole.

rw 003.jpg

Cyangugu on väike unine linnake Kivu järve ääres ning Kongosse on siit tôepoolest kiviga visata. Elame väikses, naeruväärselt odavas Fransiskaani ordu vôôrastemajas, kus nunnad juhivad showd (Toomas toob hôlma all ôlut sisse ja joob seda salaja).

Täna hommikul otsustas Rain siis, nagu varem öeldud, vaatamata arvestatavale väljaminekule siiski Kongos ära käia - enne seda aga käisime kohalikus väikses sadamas uurimas väljavaateid homme järve mööda Gisenyi suunas edasi saada. See osutus üsna vaevaliseks ettevôtmiseks - püüdsime Rainiga kahepeale oma prantsuse keele riismeid kokku kraapida ja suurele hulgale uudistama kogunenud sadamatöölistele selgeks teha, mida me tahame - muuhulgas ei suutnud me kumbki meenutada kuidas on prantsuse keeles "laev" ja "homme". Tundub, et vaatamata sellistele pisikestele puudujääkidele saime siiski kôik korda ning homme hommikul kell 7 ootab meid selleks ajaks juba Kongost tulnud kohvikotte täis laetud pisike puust kaubalaev, mis peaks ca. 9 tunniga siit Gisenysse jôudma. Vôi vähemalt on selline meie versioon asjast, eks homme selgub, kuidas nemad sellest aru said. Aga what could possibly go wrong?

rw 004.jpg

Lehvitasime kolmekesi Raini Kongo poole teele ja sôitsime ise üles linna homseks toidu- ja joogivarusid täiendama. Teel kohalikku supermarketisse nägin ma lôpuks seltskonda kohalikke mehi igisorot (kohalikku mancala versiooni) mängimas ja seni kuni Helelyn ja Toomas poes käisid olin mina suutnud juba kogu seltskonnaga sôbruneda ja paar esimest mängu kiirelt kaotada. Asi lôppes sellega, et ma jalutasin oma uue sôbra Mbarushimana Qudrat Saidiga käsikäes tema juurde koju (mille puhul ta naine kiirelt tagaruumis pidurôivad selga pani), üheskoos vaatasime läbi kôik fotoalbumid ja tegime kogunenud inimestega kôikvôimalikes konfiguratsioonides koos pilte. Helelyn pidi vastama ohtratele ja pôhjalikele küsimustele selle kohta, kuidas kôige paremini valget naist endale abikaasaks saada. Veidi hiljem aitas Qudrat meil leida mingi teise kohaliku tüübi, kelle igisoro-laua ma 5,000 frangi eest ära ostsin, peale mida käisime korra veel hotellist läbi ja läksime siis suurte sôprusavalduste saatel siin internetikohas lahku, kindlate lubadustega üksteisele kirjutada.

Homme siis jälle teele ja järgmist korda kirjutame teile loodetavalt juba Ruhengerist.

Posted by tarmo 11:05 Archived in Rwanda Tagged family_travel Comments (0)

Otse politseijaoskonnast

Niungwe Rahvuspqrgiskaigu jarelhyye

Tulime Toonasega just politseijaoskonnast; kus klaarisime eilse paeva arveid. Algas siis lugu eile hommikul. Otsisime autot, et soita rahvusparki, nii ca 50 km. Seal on need oiged vihmametsad. Leppisime kyll justkui koiges kokku, aga nagu see erinevates keeltes purssimisega on, ikka jaab moni detail segaseks. Nii laksimagi autojugiga vaidlema, saatsime ta minema ja haaletasime edasi. Saime esimese auto peale. Austraallased, mees valge, naine must, ruandalane, 11 aastat tagasi UNi poolt Austraaliasse viidud parast siinset madinat.
Park oli dzhungel mis dzhungel.
Tagasi jalle haaletasime, seekord ruandalased, kes soitsid kongosse toole. Yks neist meestest, elektrijaama okonomist, yhines meiega ohtusoogiks. Oli vaga tark mees, pildus fakte nagu kuulipilduja ja pidas meile poliitagitatsiooniteemalisi loenguid.
Tana ilmusid me hotelli juurde nood eilsed autotyybid, kellega siis yritasime esialgu isekeskis eilseid arveid klaarida, aga otsustasime yheskoos politseisse minna, et meil oleks huvitavam ja otsus oiglasem. Leppisimegi parast tunnist seletamist inglise, prantsuse ja kinyorwanda keeles unbes kolmveerandi peal kokku ja lahkusime parast protokolli koostamist sobralikult. Hiljem nagime, et osa tasust laks ka politseiylema taskusse, oiglase otuse eest ilmselt.

Posted by raintamm 11:01 Archived in Rwanda Tagged tips_and_tricks Comments (0)

Teine päev, teine riik

semi-overcast 25 °C
View Uganda & Rwanda on tarmo's travel map.

Tore on jälle tagasi Aafrikas olla. Teeääred on täis kanu, kitsi ja väikseid lapsi, kes heledate taldade välkudes bussile järgi jooksevad (lapsed siis, mitte kanad ja kitsed). Kuiv periood on täies jôus - kôik kohad on punast tolmu täis ja rohi on kollaseks tômmanud.

Kohale jôudsime ilma sekeldusteta ja Entebbe lennujaamas osutus viisa saamine lihtsamaks, kui me oleks osanud unistada - riigi nime lugedes ei kerkinud ükski kulm ja napp tund aega peale maandumist olime värvast väljas, kus meid ootas must mees, väike tükk paberit näpus, millele oli harilikuga kirjutatud Lahe säga on, mina kauplesin 35 peale alla, eks te vaadake ise mida teete. Toomas

ug 005.jpg

Taksojuht ja ühtlasi hinnakokkulepe oli seega olemas ning poole tunni pärast koputasime juba Kampalas Hotel Fiancee toa uksele, kust hüppas välja poolpaljas ja unesegane Toomas, kes teel ukseni oli tervituseks kaasa haaranud kolm pool-jahedat kohalikku ôlut. Sellega oli meie 24 tundi kestnud sôit selleks korraks läbi ning peale pôgusat dushi jalutasime kesklinna Great Wall-i nimelisse hiina restorani sööma, peale mida oligi aeg juba sealmaal, et tagasi hotelli liikuda. Rain ja Toomas otsustasid seejärel veel kohalike olude ja inimestega lähemalt tutvuma minna (millest on nad ise ilmselt palju paremas positsioonis lähemalt rääkima :), kui meie Helelyniga keerasime magama, et hommikul juba kella üheksase Kigali bussi peale jôuda.

Eile, just enne meie saabumist oli Kampalas aset leidnud suurem meeleavaldus peatselt saabuva demokraatia toetuseks - nimelt tuleb Ugandas järgmisel nädalal referendum, kus inimesed saavad valida, kas muuta Uganda poliitiline süsteem avatuks erinevatele poliitilistele parteidele. Vana hea Aafrika tava kohaselt läksid inimesed oma meelt avaldades veidi hoogu ning tänane "New Vision" ütles eilseid sündmusi kokku vôttes lakooniliselt järgmist: Calm was restored after several people had been pounded with batons. Lôpp hea, kôik hea.

ug 006.jpg

Tänane bussireis venis lubatud 7-8 tunnist oodatult mônevôrra pikemaks, kuid oli muidu küll igati mugav ja ladus. Kella seitsmeks olime Kigalis ja nüüd, peale ôhtusööki hakkab vaikselt jälle uni peale tulema :). Homme hommikul ootab meid ees jalutuskäik Tourist Office-isse, kus meid kardetavasti ja väga tôenäoliselt oma telefoni teel tehtud reserveeringu jutu peale lihtsalt välja naerdakse. Igatahes on meil plaan sealt hankida load mägigorillade külastamiseks ning juhul, kui see plaan osutub edukaks, juba homme taas Kigali punane tolm saabastelt pühkida, vahelduseks veidi bussiga sôita ja ôhtuks Kongo piiri ääres Ruhengeris olla, et sealt siis esmaspäeva varahommikul hakata mäkke rühkima. Ja eks siis paistab, mis edasi.

Posted by tarmo 12:03 Archived in Rwanda Tagged round_the_world Comments (1)

(Entries 1 - 6 of 6) Page [1]