A Travellerspoint blog

By this Author: raintamm

Shoppamisretk Kesk-Aafrikasse

Paar tundi Kongo Demokraatlikus Vabariigis

Meie hotell asub sona otseses mottes kiviviske kaugusel Kongo piirist. Juba teist paeva jalutasime mooda sillast, mis ahvatles teisele poole joge jalutama. Peamiseks takistuseks korged viisahinnad ja Kongo siiski monevorra ebastabiilsem olukord.
Otsustasin siiski ara kaia. Igaks juhuks kaamerat ega muud silmapaistvamat atribuutikat kaasa ei votnud, vahetasin moned kymned tuhanded Ruanda frangid mitme paki Kongo frangi vastu ja asusin Ruanda piirivalvuritega tingima. Ametlik tariif viisa eest Ruandasse tagasi on 60 USDd, parast kauplemist sain kokkuleppele, et nad valjumise templit passi ei loo ja lasevad mu 40 USD eest tagasi riiki, justkui ma poleks ara kainudki. Jalutasin siis yle silla, teisel poolt peatas mind sojavaelase vormis mees ja koigepealt kysis yhe dollari, mille ma ka loomulikult kohe loovutasin. Seepeale saatis ta mu putkasse, kus mult kysiti vaktsineerimispassi ja seletati, et ilma selleta ei saa mingi nipiga Kongosse, isegi mitte muidu tavaliste Kongo trikkidega. Pidin siis tagsi ruandasse jalutama, sest too kollane pass oli mul hotelli jaanud (varem on mult seda kysitud vist ainult Vietnami-Kambodzha piiril). Kaisin siis ara, seekord oli see lihtne, oli tarvis vaid lehvitada kummalgi pool silda olevatele juba tuttavatele mundrimeestele. Tagasi Kongo piirivalves taideti koik vajalikud paberid, see ei votnud rohkem kui pool tundi. Leppisime ka kokku, et passi nad templeid ei loo, sest ruandast valjumise templit mul ju seal ka ei olnud. Piirivalveputka ylem, kes ainukesena seal vormi ei kandnud, oli hommikul voodist tousnud ja pidzhaama selga jatnud, arvas, et jalgsi ma kaugele ei joua ja soovitas auto votta, mida ta ise orgunnida lubas. Kuna hinnaks pakkusid 10 USDd paari-kolmetunnise soidu eest, noustusin ma loomulikult. pea kohe parast piiripunktist valjumist tuututas autojuht signaali ja kolm meest, pooleteiseliitrised bensiini tais kokakooolapudelid napus tormasid meie poole, valasid pudelite sisu paaki ja meie soit jatkus. Ekskursioon oli taielik, muuhulgas nagin ka rohelusse uppunud valget uhkete sammastega villat vaatega jarvele, mis oli loomulikult kuberneri elamu. Uuurisin juhilt, kas siit kuskilt kuulsat kongo maski- ja muud trana ka osta saab ja saingi. Tesite kauplejate hulgas onnestus mul leida ka mees, kes pisut soravamalt inglie keelt oskas, tegemist oli kuninga pojaga, kes vaitis, et kuna nad nyyd on ristiusklikud, ei vaja nad enam vanu woodoo stiilis fetishikujukesi ja oli nous neist moned rahaks tegema.
Tagasitulekul tekkis bpidzhaamakostyymis pealikul siiski soov mu pass ara tembeldada, ma ei saanudki aru, miks. koigepealt loid nad teplid ja kijutasid kuupaevad: sisenemine 22.07 ja valjumine 25.07, siis pidasid pisut aru ja sodisid kuupaevad ikka oigeks. Ruanda piiril olid mehed ylipettunud, et nende kongo kolleegid olid neile siukse tynga teinud ja passi ara tembeldanud ja ei jaanudki mul muud yle, kui ametlikult uus viisa hankida ja takkajargi ka ruandast valjumise tempel saada

Posted by raintamm 11:21 Archived in Rwanda Tagged business_travel Comments (1)

Otse politseijaoskonnast

Niungwe Rahvuspqrgiskaigu jarelhyye

Tulime Toonasega just politseijaoskonnast; kus klaarisime eilse paeva arveid. Algas siis lugu eile hommikul. Otsisime autot, et soita rahvusparki, nii ca 50 km. Seal on need oiged vihmametsad. Leppisime kyll justkui koiges kokku, aga nagu see erinevates keeltes purssimisega on, ikka jaab moni detail segaseks. Nii laksimagi autojugiga vaidlema, saatsime ta minema ja haaletasime edasi. Saime esimese auto peale. Austraallased, mees valge, naine must, ruandalane, 11 aastat tagasi UNi poolt Austraaliasse viidud parast siinset madinat.
Park oli dzhungel mis dzhungel.
Tagasi jalle haaletasime, seekord ruandalased, kes soitsid kongosse toole. Yks neist meestest, elektrijaama okonomist, yhines meiega ohtusoogiks. Oli vaga tark mees, pildus fakte nagu kuulipilduja ja pidas meile poliitagitatsiooniteemalisi loenguid.
Tana ilmusid me hotelli juurde nood eilsed autotyybid, kellega siis yritasime esialgu isekeskis eilseid arveid klaarida, aga otsustasime yheskoos politseisse minna, et meil oleks huvitavam ja otsus oiglasem. Leppisimegi parast tunnist seletamist inglise, prantsuse ja kinyorwanda keeles unbes kolmveerandi peal kokku ja lahkusime parast protokolli koostamist sobralikult. Hiljem nagime, et osa tasust laks ka politseiylema taskusse, oiglase otuse eest ilmselt.

Posted by raintamm 11:01 Archived in Rwanda Tagged tips_and_tricks Comments (0)

Kampala klubielu

neljapaeval, st keset nadalat

Koht tais soodud olime hetkeks kahevahel, kas reisivasimust valja magama hakata voi pisut ohtust pealinna melu uurida. Otsustasime siiski viimase kasuks, sest teadsime ju ette, et jargmisel paeval tuleb pea kogu valge aja bussis veeta, et ohtuks Ruandasse jouda. ja bussis on ju alati hea uni.
Niisiis leidsime (edaspidi on selles kirjajupis meie all silmas peetud Toomast ja Raini), et tuuri tuleks alustada klubist nimega Half London. sinna joudmiseks kauplesime kaks mopeedi, kes poole tee peal tankima pidid. siin soidavad koik tyybid paari tilga kytusega paagi pohjas ja kui tousu peal mootor seisma jaab, paluvad reisijal ratta seljast maha tulla, puhuvad mingisse torusse, et monedki meetrid edasi soita ja siis vaba hooga otse bensukasse.
Half Londonis pidavat olema agedaim kohalik laiv muusika, mis sel neljapaeval tahendas karaokeohtut. siin ise laulma ei pea vaid lihtsalt imiteerima laulmist, voib ka rahva hulgast suvalisi vooraid inimesi lavale tirida ja nendega siis jalalt jalale tammuda ja pisut suud maigutada.
Me vaatasime seda shoud baaripukkide otsast pealt, kui kaks tydrukut ennast meie lahedal sisse seadsid deklareerides, et nad tahavad lihtsalt sobrad olla (seda lubadust sai neile mitu korda meelde tuletatud). Tydrukud vaitsid end olevat parit Sudaanist ja olid tulnud lihtsalt sopradele kylla. saimegi sopradeks, st meie ostsime neile olut ja nemad tegid meile ekskursiooni ooklubidesse, juba ette hoiatades, et nendes klubides "ladies will love you". Tahelepanu puuduse all me kannatama ei pidanudki, aga suurematest sekeldustest aitasid meid ara hoida me sobrad, kes meiesuunalist suuremat huvi taheldades sekkusid ja ligitikkujad meist omaniku zhestidega eemale peletasid. Kohalike hulgas palvisid isearanis suurt imetlust meie ninad, need pidavat olema vaga vaikesed (neil ju sellised laiad poksijate stiilis).
Ohtu lopetuseks vahetasime telefone, st seekord mitte numbreid vaid aparaate. Nimelt hakkas mu telefon meeldima yhele meie sopradest ja tegimegi kaupa Nokia Nokia vastu. Nyyd ta siis pusib eestikeelse menyy kallal, mu uus telefon oli onneks juba ingliskeelne.

Posted by raintamm 12:00 Archived in Uganda Tagged women Comments (0)

(Entries 1 - 3 of 3) Page [1]